Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



28.09.2007

Rekonstrueerimistoetuste saajate nimekiri

KredExi kodulehel on kättesaadaval 17. septembril avatud rekonstrueerimistööde toetuste taotluste vastuvõtu voorus taotluse esitanute nimekirjad, kellele jätkus eelarvest vahendeid. Taotluste esitajad järjestati AS Eesti Postilt saadud postituskellaaegade alusel. Ühine eelarve oli kuni 1940-nda aastani (k.a.) ehitatud või miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate kortermajade sihtgrupil ja 1941-1990. a ehitatud kortermajade sihtgrupil. Nimekirjad on koostatud eraldi taotlejate kohta Tallinnas ja mujal Eestis. Juhul, kui toetuse saajate taotluste menetlemise käigus jääb osa rahalisi vahendeid väljastamata, tehakse toetuse saajate nimekirjadesse täiendusi ja rahuldatakse vastavalt taotluse postitamise kellajale järjekorras järgmised taotlused.

Taotlusi, mis hetkel jäid toetuse saajate nimekirjadest välja, KredEx veel ei tagasta. Otsus nende tagastamise või mittetagastamise kohta võetakse vastu paari nädala jooksul. Kohe, kui on olemas täpsem info, informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.

Omandireformi käigus tagastatud kortermajade rekonstrueerimistööde toetuste taotluste vastuvõtt on avatud. Teiste sihtgruppidesse kuuluvate kortermajade rekonstrueerimistööde toetuse saajate nimekirjad leiate siit.

  • 27. veebruar 2007

    Tõhus abimees hoone energiatarbe määramiseks

    Selleks, et saavutada mistahes majas või hoones võimalikult suurt energiasäästu on tarvis hoones teostada energiaaudit. Võimalikult täpse ülevaate saamiseks on vajalik võrrelda hoone energiatarbimist erinevate perioodide vältel. Selleks, et soojatarbimist oleks võimalik olenemata välistemperatuuri kõikumistest võrrelda, on võimalik kasutada kraadpäevi.

    Kuna suur osa soojatarbimisest sõltub otseselt väliskliimast, mis erinevatel aastatel on muutuv, siis on võimalik erinevuste kõrvaldamiseks ja võimalikult täpse tulemuse saamiseks kasutada kraadpäevi. Kraadpäevad on vajalikud hoone soojusvajaduste määramiseks, aga samuti tegelikult tarbitud soojuse või kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Kraadpäevade kasutajateks on eelkõige hoonete energiaaudiitorid, energiatõhususe sertifitseerijad, projekteerijad, eksperdid, hoonete valdajad, kinnisvarafirmad jt asjast huvitatud. Eesti kraadpäevadega saab tutvuda KredExi energiasäästu kompetentsikeskuse kodulehel www.kredex.ee/esk.

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Energiasäästu- ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul aitavad ühest allikast vabalt kättesaadavad kraadpäevade andmed kaasa edasistele hoonete energiasäästumeetmete tasuvusarvutuste ja rekonstrueerimisotsuste kvaliteedile.

    Varem soojusvajaduste määramiseks kasutatud kliimaandmed on rohkem kui 50 aasta tagusest perioodist ja ei arvesta viimaste aastakümnete märgatavat kliima soojenemist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud uuring Eesti kraadpäevad annab ülevaate 6 geograafilise punkti normaalaasta kraadpäevadest ja kraadpäevadest erinevatel temperatuuridel kuude kaupa ning viimase 5 aasta tegelikud kraadpäevad. Kraadpäevade uuringu valmimisele aitas kaasa Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi soosiv suhtumine algatusse.

    Hoonete energiaauditi käigus on üheks olulisemaks ülesandeks auditeeritud objektile energiakava koostamine, mis määrab prioriteetsed säästumeetmed vaadeldud hoones. Säästumeetmete reastus ehk auditi tulemus sõltub otseselt kogutud algandmete kvaliteedist, sh taustinformatsioonist. Kraadpäevi on energiaauditite teostamisel ja säästuarvutuste tegemisel väga mugav kasutada.

     

     

  • 13. veebruar 2007

    Viimane aeg mõelda kortermaja remondile

    Aina tõusvad küttehinnad ja käre pakane üha suurendavad kortermaja elanike küttekulutusi. Majaelanikud ei pea aga paratamatusega leppima – oma maja korda tehes on võimalik küttekulusid säästa kuni 45%.

    Tallinnas Sütiste tee 45 asuv korteriühistu on parim näide sellest, kuidas kompleksne renoveerimine võib anda korraliku energiasäästu. Korteriühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja korrashoidu alates 1999. aastast investeeritud üle 6,2 miljoni krooni (sellest 4,5 pangalaenu abiga) ning ainuüksi küttekuludelt on tänaseks saavutatud juba 43% säästu, millele tulevikus veelgi lisa oodatakse. Kui 2001. aastal moodustasid küttekulud majas keskmiselt 5,7 krooni ruutmeetri kohta, siis 2005. aastal oli see kahanenud juba 4,1 kroonini ning 2007. aastaks prognoositakse küttekuluks ruutmeetri kohta vaid 3,5 krooni kuus. Kui arvestada veel seda, et kütte hind on neil aastatel kallinenud enam kui 20%, maksavad elanikud küttekulude eest võrreldes 2001. aastaga poole vähem.

    Ulatuslikematest remonditöödest võib Kuuse sõnul välja tuua kogu maja soojustamise, elektrisüsteemi uuendamise, majale viilkatuse ehitamise, akende vahetuse ja trepikodade remondi. Samuti uuendati küttesüsteemi ja iga korter sai oma radiaatoritele termoregulaatori, millega elanikud saavad ise vastavalt soovile oma toasooja sättida. Lisaks senitehtule on tulevikus plaanis veel liftide renoveerimine, allmaagaraaži rajamine, tasulise autoparkla ehitamine, haljastamine koos mänguväljaku ja prügimaja rajamisega.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on talv just õige aeg järgmise aasta remondiplaanide tegemiseks. „Mida rutem remonditööd ette võtta, seda suurem on tõenäosus, et saavutatud energiasäästu ja küttekulude kokkuhoidu saab nautida juba järgneval kütteperioodil,“ sõnas Adler. Talvel on võrreldes suveperioodiga lihtsam vajalikke remondimehi leida ning ka ühistu koosolekute pidamiseks vajaliku rahva kokkukutsumine kergem. KredExi hinnangul tasub end kõige kiiremini ära just küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Selleks, et teada saada millised remonditööd majas kõige suurema säästu annavad ja milline on nende tasuvusaeg tuleks kutsuda spetsialist oma maja üle vaatama ja energiaauditit tegema.

    Enamik Eesti elanikke elab nõukogude ajal ehitatud kortermajades, mis vajavad ajale vastupidamiseks tõsist renoveerimist ning pidevat ja korrapärast hoolt. Lisaks välisilme parandamisele annab kortermaja renoveerimine ka korraliku energiasäästu, mis üha kallinevate küttehindadega end igati ära tasub. Tasuta nõuannet energiasäästu kohta jagab kõigile huvilistele KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus – www.kredex.ee/esk.


    Lisainfo:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler
    Eluasemetoodete divisjoni juht
    KredEx
    mirja dot adler at kredex dot ee

  • 02. veebruar 2007

    Rekonstrueerimistoetuste saajate nimekiri

    KredExi kodulehel on kättesaadaval kõik 10. jaanuaril rekonstrueerimistaotluste esitanute nimekirjad. Taotluste esitajad järjestati AS Eesti Postilt saadud postituskellaaegade alusel. Lähtudes olemasolevast eelarvest on eraldi nimekiri toetuse saajatest ning neist, kelle taotlused jäävad seekord rahuldamata. Juhul kui toetuse saajate taotluste menetlemise käigus jääb osa rahalisi vahendeid väljastamata, rahuldame vastavalt järjekorranumbrile toetuse mittesaajate taotlused. Toetuste saajate ja mittesaajate nimekirjad leiate - Rekonstrueerimistoetuste taotluste nimekirjad.

    Taotlused, mis jäävad hetkel rahuldamata, KredEx veel ei tagasta, sest ootab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt otsust nimetatud taotluste saatuse koha – kas need jäävad ootele järgmisesse vooru või saadetakse tagasi. Kohe kui on olemas täpsem info taotluste kohta informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.