Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



07.12.2017

Enne raha, siis kaup - kas töötab?

Koostöö Eesti eksportijatega näitab, et võõras ärikultuur ja pikad maksetähtajad hirmutavad kodumaiseid ettevõtjaid ja innustavad neid küsima ettemaksu. Paraku vähendab see ettevõtete konkurentsivõimet. Kuidas siis toimida?

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Mariko Rukholmi sõnul on Eesti ettevõtted harjunud üldjuhul 15-30-päevase maksetähtajaga, kuid väljaspool Eestit on sageli tavaks hoopis pikemad maksetähtajad. “Näeme igapäevaselt ettevõtetega kokku puutudes tihti seda, et teiste ärikultuuride 40, 60 või isegi 90 päeva pikkused maksetähtajad üllatavad meie ettevõtteid ja toovad neile ebakindlust. Esiteks ei saa ettevõte kauba eest saadavat raha nii kiiresti kui soovib ja teiseks puudub tal kindlustunne, et raha kauba eest nii pika aja jooksul ikka temani jõuab,” selgitas Rukholm. 

Riskide maandamiseks püütakse küsida oma toodete või teenuste eest välismaistelt partneritelt ettemaksu. “Ettemaksu küsimine ei pruugi õnnestuda, sest tihedas konkurentsis leidub alati mõni konkurent, kes suudab pakkuda oma tooteid või teenust maksetähtajaga. Kui ostjal on valida kahe sarnase toote või teenuse vahel, millel hind sama, siis saavad suure tõenäosusega otsustavaks pakutavad maksetingimused,” selgitas Rukholm.  

Tema sõnul püüavad ettevõtted leida siinkohal vahel kuldse kesktee ja küsivad 100% asemel näiteks 50% ettemaksu, mis võib tunduda müüjale likviidsuse mõttes hea lahendusena. “Kuid ei tohi unustada, et teine pool arvest on siiski tasumata ja see teine pool võib jääda ka ostja pankroti korral tasumata. On vaid aja küsimus, mil esimese maksega kaasnenud rõõm võib asenduda küsimustega,” tõdes Rukholm. “Eriti eksitav võib olla olukord, kus senised arved on laekunud korrektselt, aga seejärel hakkavad toimuma viivitused ja antud lubadused jäävad täitmata. Meie praktika näitab, et pigem on kahjud seotud just pikaajaliste, mitte uute ostjatega, sest pikaaegse kliendisuhte puhul on müüja valvsus kadunud.”

Olukorra lahendus sõltub siin Rukholmi sõnul sellest, kas ettevõte mõtleb riskidele enne tehingu sõlmimist ja võtab nende maandamiseks midagi ette. “Kui ettevõte on enne kauba väljasaatmist oma tehingu kindlustanud, saab ta olla kindel, et juhul kui äripartner oma maksekohustusi ei täida, hüvitatakse talle tekkinud kahju kindlustusseltsi poolt. Kui aga kindlustusleping puudub, peab ettevõte pöörduma inkassosse või kohtusse, mis ei pruugi tuua kaasa saamata jäänud raha laekumist. Tekivad ka täiendavad kulud, mis eriti väike-ettevõtete puhul võivad saada lõpuks äritegevusele saatuslikuks,” rääkis Rukholm.

Selleks, et kindlustada end võimalike probleemide vastu, soovitab Rukholm ettevõttel kindlasti end äripartneri tausta ja ekspordituruga eelnevalt kurssi viia või jätta see töö kindlustusseltsi hooleks. Kui ettevõte ei suuda leida piisavalt infot äripartneri kohta ja ka kindlustusselts ei anna oma soovitust ettevõttega äritehingu sõlmimiseks, tasuks suhtuda olukorda tõsiselt ja sõlmida tehing 100-protsendilise ettemaksuga või ostjalt täiendavaid tagatisi küsides.

  • 31. jaanuar 2017

    Kuupäev kirja! Ehituse tehnoloogiakonverents 2017

    Võimaldamaks ehitussektori digitaliseerimist, efektiivsuse kasvu ning funktsionaalsemate ja madalama elukaare kuludega hoonete ehitamist, muutub ehituse infomudeli ehk BIM tehnoloogia ehitusettevõtete igapäevatöös järjest...

  • 27. jaanuar 2017

    KredEx Krediidikindlustus kutsub ettevõtteid Eesti brändi tööriistu katsetama

    Eesti brändi edendamiseks loodud nn tööriistakast on justkui osa meeskonnamängust - keskkaitsjad on oma töö ära teinud ning nüüd tuleb palliga edasi tormata ja püüda see väravasse lüüa, leiab KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis...

  • 19. jaanuar 2017

    Osale koolitusel Ekspordi Akadeemias

    Mis on eduka ekspordi eeldused? Millised on alternatiivsed finantseerimisviisid ekspordile? Millised on erinevad moodused ekspordiplaani koostamiseks? Lähiturg Soome – kui lihtne on eksport naaberriiki? Nendele ja veel teistelegi küsimustele...

  • 18. jaanuar 2017

    KredExi ettevõtluskäenduste mahud purustasid rekordeid

    Möödunud aastal laekus KredExile 654 uut käendustaotlust, uusi lepinguid sõlmiti 494, mille abil said Eesti ettevõtted 164,3 mln eurot täiendavat finantseerimist. Võrreldes mullusega on käendusmahud kasvanud 45%. Kui 2015. aastal...

  • 16. jaanuar 2017

    Kodutoetust sai 358 lasterikast peret

    KredExi kodutoetust said möödunud aastal kokku 358 kolme ja enamalapselist peret, kokku kasvab nendes peredes 1256 last. Ühtekokku eraldati eelmisel aastal toetusteks 3,2 mln eurot. „Mullune Eurofondi raport näitas selgelt, et...

  • 12. jaanuar 2017

    Ringkonnakohus jättis kindlustuslepingu vaidluses õiguse KredExile

    Tallinna Ringkonnakohus nõustus KredEx Krediidikindlustuse ja Windoori vahelises kohtuasjas Harju Maakohtuga. Harju Maakohus ei rahuldanud mullu Windoori nõuet 13,8 miljoni eurose kindlustushüvitise maksmiseks ja andis õiguse KredExile....

  • 11. jaanuar 2017

    KredEx Krediidikindlustus hüvitas 1,1 miljoni eest kahjusid

    KredEx Krediidikindlustus hüvitas 2016. aastal Eesti ettevõtetele 22 kahju kogusummas 1,1 miljonit eurot. Kokku on KredEx Krediidikindlustuse portfellis üle 4200 limiidi kogumahuga üle 244 miljoni euro. Suuremad maksekahjud hüvitati...